reede, märts 09, 2007
sad...
Sad that someone very young and full of life has passed away. Smth so unexpected, so unlogical. You can somehow understand when someone old dies, like my grandmother in april. I somehow managed to prepare myself for that she won't be among us for very long anymore because of her being ill and i even knew that she'd prefere dying to spending the rest of the life without moving, in bed. Somehow i felt peaceful then. But now.. it's not possible to prepare yourself for the death of someone 20 years old. Just not possible. And it's also not possible to understand it. And even though we weren't friends, it somehow touches me so deeply and painfully. Don't even understand why.. I guess she was that kind of personality who didn't leave anybody cold. And i cannot be there with others right now and i feel alone. They have each other to support, they have someone to hug. I don't. It probably sounds so fcking selfish at the moment, but i need it. This is again the moment when i need a hug. A real long hug...
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
1 kommentaar:
Ma saan aru, et virtuaalkalli ei tee asja paremaks, aga ometi ma saadan Sulle ühe suure sooja kalli!
Ka minul on seda kõike raske mõista, või kui siin mingist mõistmisest üldse juttugi olla saab... Nii absurdne on see!
Tuleb lihtsalt leida viis leinamiseks. Lihtsalt... see ei ole lihtne tegelikult. See on valusalt raske! Ka mina ei olnud Temaga eriti lähedane, kuid tema kaotus tekitas minus suure tühimiku. Nii suure, et ma lausa ehmusin, kui tühimiku servalt vaadates põhja ei näinud.
Ma süütasin küünlad ja mõtlesin Talle. Kõik mis ma Temast mõtlen, paneb mu kas muigama või naeratama :) Temas oli nii palju positiivsust ja rõõmu... ja mul on au olnud seda temalt ammutada!
Viimastel päevadel olen hakanud mõtlema, et äkki see pidigi nii olema ja minema. Et Ta oligi meile eekujuks siia antud, mis siis, et nii üürikeseks ajaks. Õnnelikumad meist oskasid seda aega kasulikult kasutada. Ometi elas ta täiel rinnal, Ta `Elas` selle sõna kõige paremas tähenduses!
Tema ootamatu lahkumine paneb mind juurdlema enda elamise viisi üle. Nüüd on viimane aeg end lasta sel sündmusel end raputada ja püüda enda maailma muuta paremaks paigaks, enda ellu ELU tuua!
Ma usun, et nii tehes vaatab Ta meie peale alla ja naeratab :)
Postita kommentaar