Punk laulupidu

Nonii. Sellest on möödas ilmatuma aega, kui sai siia viimati kirjutada. Blogindus on rooste läind. Aga miski sisemine tuli sunnib mind siia tänasel pungi järgsel hommikul kirjutama, pungipohmeluse meeleoludes. Positiivne pohmelus ja vist parimaid pohmelusi üldse.

Eile toimus maailma esimene punklaulupidu, millest ka mul oli au osa saada. Ja ma ütlen tõesti AU, kuna see, mida ma seal nägin ja tundsin, see oli midagi sõnulkirjeldamatut. Mul oli AU näha punkareid lava ees kargamas ja kaasa elamas samal ajal, kui koorid laulsid, mul oli AU laulda neid laule.

Algas asi, nagu ühele korralikule laulupeole kohane, rongkäiguga ning seejärel laulupeo tule süütamisega loo "Anarchy in the U.K" saatel. Võimas oli see. Ära sai lauldud palju lugusid, mis on must have ühele korralikule punklaulupeole. Oli hetki, kus pisar tahtis silma trügida. Näiteks siis, kui sai laulud peo viimast lugu "Insener Garini hüperboloid" ning kui loo teistkordsel esitamisel astus Trubetsky ise tribüünile ja laulis selle koos meiega ära.

Selle päeva jooksul, võiks öelda, astusin paar sammu lähemale selle huvitava nähtuse nimega PUNK mõistmisele. Nägin, et need inimesed on tegelikult superlahedad. Paar situatsiooni näiteks:
1) Kui hakkasid esinema bändid, siis olid lava ette pandud turvamehed valvama, et rahvas lavale ei roniks. Mingi hetk aga palus üks punkaritest sõna võtta mikrofoniga ning Üllar Saaremäe (peojuht) seda ka lubas. See punkar palus turvamehed sealt lava eest ära saata ja seda lihtsal põhjusel - punkarid on rahumeelsed inimesed ja ei taha ühelegi bändiliikmele halba teha. Turvamehi ei ole sinna vaja. Ja nad saadetigi minema ning polnud mitte ainsatki probleemi, et keegi oleks lavale turninud.
2) Mingi rullnokk noris seal kõigiga tüli. Tal oli seljas pusa, mille peal oli suurelt rahumärk. Mingi hetk astus ta juurde üks punkaritest, haaras talt pusast kinni ja ütles otse näkku, et mees, sul on endal pusa peal suurelt rahumärk ja ometi sa norid siin kõigiga tüli. Tüüp tahtis punkarile järgi joosta, et arveid klaarima hakata (sest ta ego oli tõenäoliselt sellest ausast väljaütlemisest väga haavata saanud), kuid õnneks sõbrad hoidsid teda tagasi. Lihtsalt nii hästi ja tabavalt ütles see punkar tollele tüübile, et paratamatult tuli mul muie näole.

Loodan südamest, et punklaulupeost saab iga-aastane traditsioon.